XIII Kogukondlik tarkvaraarendus

Kaks suurepärast vaba tarkvaralist lahendust, mida olen vahelduva eduga nüüdseks juba oma kümmekond aastat kasutanud on Media Player Classic (MPC) ja VideoLan Client ehk rohkem tuntud akronüümi all - VLC. Mõlemad on tööriistad, mis esmaselt on meõldud audio-video tarbimiseks.

MPC arendas valmis keegi laiemale avalikusele tundmatu kodanik, varinimega 'Gabest', aastanumber oli siis 2003. Kui algselt oli tegu nii öelda ühe mehe projektiga ning kinnise koodiga tootega, siis mõne aja möödudes sai MPC ka üldtunnustatud GNU General Public Licence, tähendusega, et toode hinnati vaba tarkvara projektiks. Gabest-il oli jõudu, aega ja tahtmist antud programmi arendada ja hallata kuni 2006. aasta maini, mis ajast enam uuendusi tootele ei tehtud, 2007. aastal andis Gabest ka ametlikult teada, et kuigi programm ise veel surnud ei ole, siis temal igal juhul ressurss arendusteks puudub. Õnneks otsustas projekti enda kanda võtta säene kommuun nagu - Doom9, mis tegeleb antule veel lisaks mõnegi teise vaba tarkvara projektiga. Ehk nüüdsest on MPC ka ühe konkreetse kommuuni arendada ja hallata.

VLC arengulugu on pisut teisitine. Ametlikku ilmavalgust nägi projekt juba täna, 18 aastat tagasi, kui Prantsusmaal Pariisis ühe ülikooli tudengid progesid valmis akadeemilise projekti raames tarkvara, millega tarbida erinevaid audio-video materjale. Samuti nagu eelpool mainitu omab ka VLC GNU General Public Licence. Ja niisamuti nagu läks ka MPC mängijaga siis tänaseks hetkeks on VLC arendus ja haldus läinud üleilmseks, kuna läbi kommuuni võib oma panuse anda sisuliselt igaüks, kes pädevust omab. Kogu tegevust koordineerib siiski MTÜ VideoLan.

XI Tarvkvara- ja sisulitsentsid

Senini on isiklik, teadlik kokkupuude tarkvara- ja sisulitsentsidega, seal hulgas ka vabade litsentsidega jäänud praktiliselt olematuks, mis ei tähenda, et kokkupuude vastavate litsentsitega kaetud toodetega oleks olematu, vastupidi. Pigemiti on tegu ikkagi teadvustamises.

Näituseks leidsin, et säensel programmeerimise keelel nagu Python on kirjutatud selgelt välja ka vaba litsentsi reeglistik, täpsemalt Python Foundation Software Licence nimetuse all. Antud litsents sai puhtalt loodud antud programmeerimiskeele ning viimasega seotud tarkvara jaoks, olukorras kus esialgne keele välja töötaja, hollandlase, Guido van Rossum põhiline aur hakkas suunduma hoopis kommertstarkvara arendamisele ning sisuliselt andis ta loodu üle mittetulundus ühingule Python Software Foundation.

Peamiselt kasutatakse antud litsentsi siis Pythoni põhise tarkvara levitamiseks, kuna litsents on üsna väheste piirangutega, siis sobitub ta ka kenasti GNU General Public Licence tingimuste üldise katuse alla, niisamuti on litsentsi tunnustanud ka Free Software Foundation kui Open Source Initiative. Litsentsi näol ei ole tegemist nii öelda 'copyleft' litsentiga, küll aga võimaldab ta teha muudatusi tarkvara algkoodi, samuti on lubatud tarkvara koodi põhjal arendada välja uue funktsionaalsusega tarkvara, avaldamata tingimata uue väärtusega loodud tarkvara koodi ennast.

X Paragrahvi-papi ja Interneti-põnn: intellektuaalomandi hiilgus ja viletsus

Intellektuaalomandi, seal hulgas autorikaitse osas ei ole suuremaid murranguid viimastel aastatel paraku toimunud, kuigi paati on üritatud korduvalt erinevast äärest kõigutada, konseptuaalset pööret see endaga kaasa toonud ei ole. Viimatisest meenub koheselt paari aasta tagune ACTA (võltsimisvastane kaubandusleping) aktsioon, mis isegi koduvabariigi tiiki virvenduse tõi, kui meelde tuletada fooliummütsikese tähelendu. Ka see aktsioon vaibus, kui Euroopa Parlamendi erinevad komisjonid andsid lepingule üsnagi hävitava hinnangu ning lõpptulemusena saadeti viimane üldsegi Euroopa Kohtusse, mis peab omakorda andma hinnangu lepingu vastavusest põhiõiguste hartaga, ehk sisuliselt pandi teema kalevi alla ära, paremat aega ootama.

Teisena meenub veel viimasest sügisest moment, kui ametisse asuma hakanud Euroopa uus digivolinik Günther Oettinger, jagas teravusi Google aadressil. Nimelt lubas härra maksustada Google-t, kui viimane jätkab Euroopa õigusruumis intellektuaalomandi kasutamist kommertlikel eesmärkidel. Võimalik, et uue voliniku kavatsused on tõepoolest õilsad, kuid skeptikule lõhnab konkreetse ettevõtte ründamine küll mainekujundusprojektina, arvestades, et sama kodanik ise ei ole päris veendunud, mis asi see intellektuaalneomand siiski on (allikas: PM).

Sõnaga isiklikult arvan, et säenseid üksikuid aktsioone või rünnakuid võime täna ja homme näha ilmselt veel sagedamini, aga mingit põhja panevat muudatust ilmselt mitte, loksutakse samas laines edasi, erinevad osapooled ei ole küll olukorraga rahul, kuid ühist keelt ei leita samuti üles.

IX Vaba tarkvara kui oluline eeldus

Vabatarkvaralisi tooteid on mu töölauale sattunud üsna mitmeid ning ei saa küll kuidagi väita, et nad olulisel määral, kui üldse kommertslikest vendadest õnnetumad oleksid. Vastupidi, mõnel juhul on tegemist isegi omajagu paremate toodetega. Näituseks tooksin siinkohal viimatise leiu, programmi nimega R. R on ühelt poolt tegelikult programmeerimise keel, kuid samas ka tarkvaraline keskkond, kus on võimalik antud keeles jooksutada skripte, mis enamasti põhinevad matemaatilistel ning kitsamalt öeldes statistilistel funktsioonidel ning algoritmidel ja teisalt võimaldab keskkond väljutada ka korralikku infograafikat.

Esialgsest kitsalt statistikutele mõeldud tarkvarast on ajapikku koos üleilmse andmete kaevandamise ning analüüsi võidukäiguga välja kujunenud põhimõtteliselt standard, tähendusega, et R on üks populaarsemaid töövahendeid antud valdkonnas, mida näitavad ka erinevad uuringud (Rexer's Annual Data Miner Survey). Võrreldes kahe tuntuma kommertstarkvaraga nagu SAS või IBM SPSS PASW Modeller on R kindlasti paindlikum ning üldiselt ka laiemate võimalustega, kuna võimaldab kogukonnal valmis kirjutada tarkvarapakette, mis on tasuta saadaval. Eriti kasulikud on viimased just infograafika lahenduste jaoks. Kus R ehk tagasihoidlikum on kasutajaliides ning teisalt nõuab ta ikkagi R keele algtasemel omandamist, et osata vähemalt võrgus saadaval olevaid skripte lugeda ning enda vajadustega kohandada, samas on keel piisavalt intuitiivne inimesele, kes nii ehk naa tegeleb andmeanalüüsiga.

Veel üks aspekt, mis seletab R-i populaarsust on suundumus, et ka ülikoolides võetakse aina enam kasutusele R-i, mis omakorda tähendab, et kui tudengid kooliajal või pärast kooli tööturue jõuavad on neil R-i praktika olemas ning nad eelistavad ka oma töös kasutada vastavat tarkvara.

Sõnaga, isikliku kogemuse põhjal julgen öelda, et hetkel on vabatarkvaraline R omajagu samme ees oma kommertstarkvaralistest konkurentidest ja keeruline on näha ka lähituleviku vaates, et olukord kuidagi muutuks, pigem vastupidi.

VIII Virtuaalmaailmad

Kui virtuaalmaailma käsitleda kui online kasutajate kogukonda, kus on võimalik omavahel suhelda ning mille elu keerleb ümber arvuti poolt simuleeritud maailma ning kasutajatel on võimaldatud ses maailma objekte kasutada ja ka ise juurde tekitada, siis tuleb tõdeda, et virtuaalne jalgpallimäng hattrick.org täidab kõik need tingimused hindele viis.

Hattrick on 1997.a loodud virutaalne jalgpallimaailm, kus iga kasutaja saab majandamiseks ja toimetamiseks oma isikliku riigipõhise jalgpalli klubi koos treenerite, mängijate, staadioni, fännide ning klubijuhatusega. Nagu kodulehel öeldud on - siin saad luua oma klubi, üles ehitada unistuste meeskonna ja võistelda sadade ja tuhandete kasutajate juhitud meeskondade vastu üle maailma.

Isiklik kogemus hattrickiga sai alguse juba aastal 2004. aastal ja vahelduva eduga olen olnud mängus tegev järelikult pea 11 aastat, mis kõlab tegelikult üsna hirmsa numbrina kui nüüd järele mõtlema hakata. Miks siis ikkagi? Mängu võlu peitub selle lihtsuses ja samas sügavuses, kuna kasutaja enda otsustada jääb kui palju reaalselt ta oma ajast mängu pühenduda just soovib. Kõrgemate kohtade nagu riigimeister, karikavõitja, rahvuskoondise ning U21 koondise treeneri ameti omandamiseks tuleb arvestatav osa oma vabast ajast pühendada mängule,  strateegiale, mängiajte arendamisele, foorumitele, suhtluskeskkondadele, abivahenditele jne. Samas piisab ka täiesti vabalt 4 minutist nädalas, omamaks kontrolli oma võistkonna üle ja põhimõtteliselt ei juhtu ka midagi liiati hirmsat kui mäng jääb pikemaks ajaks unarusse, lihtsalt tõenäoliselt kõrgete kohtade eest su virtuaalsats ei võitle.

Lisaks on mäng pidevalt ajas muutuv, kuna viiakse siis muudatusi, uuendusi, parandatakse mängumootorit ja mudelit, kui miski nüanss hakkab liialt kiiva kiskuma, näituseks mängijate ostu-müügi hinnad. Ehk siis väljatöötadud strateegia ei pruugi enam kahe-kolme hooaja pärast enam niivõrd edukas olla ning tuleb leida uus, ehk siis tegelikult nagu ka pärismaailmas, kus jalgpall on pidevas muutumises, säilitades siiski oma peamise olemuse.

Arvestades just eelnevat ei pane ka väga imestama, et Hattrick ise hindab, et maailma suurim jalgpalli manageerimise virtuaalne mäng.

VII Märgendamine ja folksonoomia

Käesoleva nädala lingvistiliseks avastuseks võib lugeda uusterminit - folksonoomia, mis oma olemuses tähendab siis spontaanset info kommenteerimist lühikeste lööksõnade või sõnakombinatsioonide abil, mis hiljem võimaldab läbi sarnasuse, kindla infohulga süstematiseerida.

Väga popp ja noortepärane meetod tänases ajas nii blogosfäärias, sotsiaalvõrgustikes kui ka veebinduses laiemalt. Näituseks võib tuua üpriski palju tuntust kogunud algselt muusika keskkonnaks ehitatud last.fm-i, mis on kasvanud nüüdseks juba ka igati arvestatavaks sotsiaalseks võrgustikuks. Ettevõtmise konseptsioon ise on lihtne. Last.fm jälgib (loomulikult kasutaja lahkel loal) millist muusikat programmi kasutajad oma arvutis või mõnes muus vidinas mängivad, milliseid artiste eelistavad ning vastavalt siis pakub välja uusi palu, mis võiksid kasutajate muusikalise maitse profiiliga ühtida. Moeka lisana on võimalus ka igat kuulatavat muusikalist etteastet märgendada, lisada lööksõnu, -lauseid, mis parajasti pähe tulevad. Näitlikustamiseks on hunnik populaarsemaid last.fm-i keskkonnast välja toodud:

Kõik üpriski klassikalised väljendid, samas võib igaüks ju anda klassifikatsioone vastavalt oma maitsele - 'orel', 'kuut', '>12min', 'sinine esmaspeäv', sõnaga ainult fantaasia seab siinkohal piirid. Mitte just väga üllatuslikult armastab aga valdav osa inimesi olla rühmitamisel rohkem pragmaatilised kui loovad, seega on võimalik ka kasutajate poolt välja antud infot lihtsate algoritmidega süstematiseerida ning selle alusel soovitusi jagada. Last.fm-i kasutajaskonna massilisust ning populaarsust arvestades, oleks keeruline põhjendada, et folksonoomia nende kasuks ei tööta. Hästi või mitte, alati saab paremini ja alati saab halvemini.

Teisalt kui rääkida ebaõnnestumistest, siis siiani ei ole suutnud enda jaoks tööle panna kõik võimalikes sotsiaalvõrgustikes pakutavat märgendamise süsteemi, kus on võimalik ära märkida fotojäädvustustel esindatud isikud. Ei ole suutnud siiani läbi hammustada seda väärtust, mida loon märkides ära nimeliselt kõik isikud, kes on end juhuslikult või mitte nii juhuslikult klõpsu peale sättinud. Mõistetav oleks, kui märgistamist oleks võimalik rakendada kodusele pildikogule, et siis vastavalt märksõnade järgi välja otsida kõik vanaema sünnipäevad või Narva-Jõesuu külastused vms. Aga ainult nimed ja üksikud pildid, ei mõista. Sõnaga ses valdkonnas folksonoomia ei toimi minu heaks. Veel.

VI Wiki-maailm

Oletagem, et ühel päeval heliseb telefon ja toru otsas on Wikipedia looja Jimbo Wales küsimusega: "Kuidas võiks Wikipediat veelgi paremaks teha?"

"Phhhmm, khhhm, njhhhm, integratsioon erinevate keskkondadega ehk? Quora, Facebook, Youtube, Google, Amazon, ehk? Või mis on tegelikult üldsegi seatud eesmärgiks? Mis on parem? Kas artiklite kasvav kvaliteet muudab wiki paremaks? Mida laialdasem kasutuspõld, seda parem wiki? Mida suurem tarbijaskond, seda parem wiki? Mida kättesaadavam igal ajal, igas kohas, seda parem wiki? Aga äkki praegu ongi juba wiki niivõrd hea, et enam paremaks minna ei saagi?" - oleks esmatine reaktsioon.

Õnneks on Wikipedias tegevad tegelased võtnud vaevaks ära defineerida ka oma ettevõtmise eesmärgi:

"Our goal with Wikipedia is to create a free encyclopedia - indeed, the largest encyclopedia in history, both in terms of breadth and in terms of depth. We also want Wikipedia to become a reliable (probably, peer-approved) resource."

Ehk siis praktiliselt kõik eespool nimetatu osutus tõeks, suurima kasutajaskonnaga, põhjalikuim ja usaldusväärseim entsüklopeedia läbi ajaloo. Ei saa öelda, et just väikse ambitsiooniga eesmärk on seatud. Võtmesõnaks siinkohal nagu härra Wales on ilmselt juba välja nuputanud on usaldusväärsus. Ehk siis kuidas leida algoritm, mis tagab lõputult ajas kasvava andmemahu üle piisava kvaliteedikontrolli, et tavainimesed pöörduksid oma entsüklopeediliste küsimustega alati esmalt Wikipedia poole, mitte aga Brittanica või kasvõi kapiriiulis istuva EE või veel arhailisema ENE poole. Interneti meediumis neil tõsiselt võetavat rivaali mina ei näe, kui kõrvale jätta ehk Google, kes võiks olla ühelt poolt Wikipediale parim partner või vastupidi kurjeim konkurent, sest teatud piirist kasutajate teadmajanu kattub mõlema kanali pakutava infoga ja kumba kanalit siis kasutaja oma päringuga õnnistab? Samas jällegi huvid on kahel organisatsioonil kardinaalselt erinevad. Kui Google on ennekõike huvitet' kasutaja päringute sisulisest semantikast, semiootikast ning dünaamikast, et oma otsingumootorit aina paremaks tuunida, siis Wikipedial vast eesmärk omaette see ei ole, pigem tahetakse siiski kasutajani jõuda harival eesmärgil.

Sõnaga, Wikipediale annaks järgnevad parendamise ettepanekud:

• leida algoritm, mis tagab andmete kvaliteedi;
• sünergiline koostöö maailmas suurima otsingumootoriga.