neljapäev, 26. veebruar 2015

V blogosfäär

Copyright - http://bigpicturescrapbooking.typepad.com/
Jämedalt üldistades võib jaotada blogimise või kodumaisemalt öeldes ajaveebi pidamise ajendid kolmeks väga üldiseks kategooriaks:

  • isiklik huvi oma mõtteid/tegemisi/avastamisi enda jaoks kronoloogiliselt talletada;
  • isiklik huvi oma mõtteid/tegemisi/avastamisi jagada kogu maailmaga;
  • isiklik huvi oma mõtteid/tegemisi/avastamisi jagada profiidi lõikamise eesmärgil.
Esimese kategooria puhul on üsna võimatu näidiseksemplare avaldada blogi privaatsus seadetest lähtuvalt, kes ikka tahab vaid enda jaoks päevikut pidada, hoolitseb ka selle eest, et viimane laiemale avalikkusele liiga lihtsalt kättesaadav ei oleks.

Teisest kategooriast võib tuua samas näiteid lõputult, lausa erinevate alamteemade kaupa, kuna massi  juba siin kategoorias jagub. Näituseks sai parimaid ülevaateid ajaloolistest ja käesolevatest teatrietendustest danzumehe blogist. Isiklikult minu jaoks - tuntavalt põhjalikum, autentsem ning usaldusväärsem allikas infot koguda kui paljude õppinud teatrikriitikute artiklid, kahjuks on postitused viimatisel ajal jäänud õite hõredaks. Sama julgen arvata ka pisut filmijuttu filmiblogi kohta.
Seiklusspordi temaatikal peab äärmiselt eeskujulikku blogi üleval Eduard, kus õpetust leiab nii algaja metsas ragistaja kui kogenud hunt, lisaks äärmiselt sügavad analüüsid erinevate võistluste käigu, maastiku, taktika ja mille iganes kohta.
Teisalt ei pea bloginduses alati olema tekst esiplaanil, Tõnu Õnnepalu blogil (tänaseks küll otsa saanud) oli näituseks rõhk asetatud fotojäädvustustele, mis omakorda leidsid täiendust mõne luulerea näol. Motivatsioon? Jällegi jagada kogetut nagu kõigi eelpool mainitute puhul. Oma naiivsuses arvan siiralt, et neil eespool toodud blogidel ei ole tõepoolest tagamõtet kuidagist viisi läbi kirjutamise või pildistamise profiiti lõigata.

Kolmas kategooria on siis aga äri suunitlusega ajaveebid, mis suuremal või vähesemal moel on seostatavad enesereklaamiga. Näitena võib tuua ökodisaini blogi, mis propageerib taaskasutust ning pakub ühtlasi huvilistele ka võimalust üht-teist ja kolmandat soetada läbi loodud lehe. Sama mustrit võib täheldada ka Varraku raamatublogis. Sportimis veergudelt on siis pakkuda DC Rainmakeri päevik, kus ta võtab vaevaks katsetada erinevaid vidinaid ning tehnikat, kirjutades taaskord ülimalt põhjalikke arvustusi. Olles juba piisavalt krediiti kogunud lugejatelt, lõikab ta oma profiiti tasuta jagatavatest vidina eksemplaridest, mida tootjat ise talle üksteise võidu koju kätte toovad, et ta ainult arvustada võtaks. Lõpetuseks veel üks kodumaine, stiilipuhas fotoblogi, silmale puhkuseks, Jarek Jõepera autorilehelt http://www.jarekj.com.

IV sotsiaalsed võrgustikud

Facebook on ilmselt esimene mis on keelel ja meelel kui juttu tuleb sotsiaalsest võrgustikust. Ja nii ongi - läbi sotsiaalse tarkvara loodud virtuaalsed suhtluskeskkonnad löövad siinkohal teisi mitte nii kirkalt igapäevaselt pildil olevaid, nii massi kui tuntusega ja pikalt.

Ometigi päris rohujuure tasandil, võib sotsiaalseks võrgustikuks lugeda suhete võrgustikku, mis ühel inimesel on sisse seatud teise või teiste omasuguste või mitte nii omasugustega. Ehk siis tegemist ei pea üldsegi mitte olema otseselt virtuaalse maailma nähtusega, vaid pigem igapäevaga igaühe elus.
               
Nii nagu valdav osa keskkonnast ei ole ka inimese sotsiaalne võrgustik ajas sugugi püsiv nähtus, olles läbi inimese elu pidevas muutumises - sõbrad, tuttavad, sugulased, kolleegid, naabrid tulevad ja lähevad, mõned kiiremini, mõned jäävad ka terveks eluks.

Eelnevast lähtuvalt saab teha ka lihtsakoelise tuletuse - maailmas eksisteerib täpselt nii palju ajas muutuvaid sotsiaalseid võrgustikke kui eksisteerib inimesi. Niivõrd mahukas ja heterogeenne keskkond ei sobi aga mitte analüütikutele analüüsimiseks ning nii seataksegi uurimustele kitsendavaid kriteeriume, et uuritav objekt oleks kuidagigi mõõdetav. Üheks kättesaadavaimaks keskkonnaks seks puhuks on loomulikult globaalne võrgustik interneti näol, kus inimestel on loodud võimalus läbi suhtluse märke maha jätta oma sotsiaalsetest võrgustikest. Iseenesest mõistetavalt ei saa jätta ju antud võimalust kasutamata. Nii on ka erinevates võrgu keskkondades loodud paha tihti ka võimalused oma sõpradega ühel või teisel moel suhtlemiseks.

Ei ole erandiks ses osas ka sportliku aktiviteedi jälgimiseks mõeldud keskkond nimega Endomondo. Endomondo on kolme taanlase eestvedamisel alguse saanud mobiili aplikatsioon, mis salvestab läbi GPS-i liikumise trassi, seal hulgas distantsi, keskmise kiiruse, kilomeetri aja ning muud viled ja tuled. Kõige selle juures on loodud ka võimalus leida endale juba teadatuntuid või uusi sõpru.
     
        
Aga täpsemat seletust juba Matt Webbi kriteeriumite põhjal:
  • identiteet - kasutajakonto avamisel on võimalus nimetada end Ben Johnsoniks ja lisada ka sobiv karikatuur;
  • kohalolek - kasutajatel on võimalik reaalajas jälgida, kes kus on parasjagu Endomondo kommuunist sportimas;
  • suhted - võimalik on lisada tuttavaid nägusi nimesi enda sõprade nimekirja, kelle sportimised kajastakse klassikalisel seinal;
  • vestlused - sel samal seinal on võimalik ka kommentaare jagada;
  • rühmad - võimalik on luua rühmitusi ja liituda rühmitustega, et koos vastu võtta keskkonna poolt pakutavaid auhinnalisi väljakutseid või siis ise korraldada;
  • reputatsioon - reputatsiooni esimest viiulit kindlasti ei mängi Endomondos, kuid kindlasti sõpruskonnas hinnatakse regulaarsemalt ja intensiivsemalt treenivaid kehasi rohkem kui vaja nõu küsida;
  • jagamine - jagada on võimalik oma treeningradu, ringe ka loomulikult tulemusi.

Ehk siis Endomondo võiks eespool toodud kriteeriumite põhjal klassifitseeruda kindlasti kui sotsiaalne võrgustik.

teisipäev, 17. veebruar 2015

III võrgukogukonnad

Nagu täna juba kümnetes, julgeks arvata, et läbi aja isegi sadades, kui mitte tuhandetes ajaveebides on käsitletud päevakajalist võrgukogukondlikkuse temaatikat. Täpsem veel olles, siis kogukondade nii öelda uue tulemise temaatikal. Nii pakub ka käesolev ajaveeb õite lühidalt klassikalist arutluskäiku sel teemal.

Läbi inimkonnale teadaoleva ajaloo võib täheldada inimloomusest tulenevat ürgset tungi, mis sunnib meid meie igapäevas koonduma erinevatel eesmärkidel kas suuremateks või väiksemateks grupeeringuteks, rühmadeks või kui soovite kogukondadeks. Olgu seks eesmärgiks turvalisemast turvalisem naabruskond läbi naabrivalve, rohelisemast rohelisem tulevik läbi taaraautomaadi järjekorra või pehmemast pehmem istumine läbi erakondliku noortekogu või miskit hoopis neljandat. Oluline on kõikse pealt, et kogukond pakuks lisandväärtust ühel või teisel kujul ses osalevale subjektile.

Sarnaseid inimkäitumise tendentse võis märgata juba, nii tuhandete aastate taguses Vana-Roomas kui ka tänapäevasemas praktiliselt igaühele katsutavas infoühiskonnas, kus ühiste huvidega ja/või põhimõtetega ja/või ambitsioonidega ja/või seda nimekirja võib jätkata lõputult hinged otsivad ühelt poolt kaasamõtlejaid/tegutsejaid kui teiselt poolt ise endale väljundit.
    
Kui öelda, et vajadus millegi järgi koonduda tuleneb inimgeneetikast, siis võrk kui infotehnoloogia vahend pole iseenesest loonud uut vajadust kogukonna järele. Pigem on võrk defineerinud ennast kui kogukondlikku suhtlust parendav vahend. Suhtlus on muutunud kasutajaskonna mõistes laiapõhjalisemaks, operatiivsemaks ning kindlasti ka mugvamaks. Kui Vanas-Roomas tuli kogukonna elus osalemiseks ning mõttevahetusteks end teatud regulaarsusega turuplatsile vedada, siis tänapäevaselt on seks puhuks vaja leida vaid võrgupistik, raal ning piisavalt kannatust otsimaks võrgust just sobivat kogukonda. Näituseks kindla temaatikaga foorumid, kus siis igal kodanikul vastavalt isiklikule ajaressursile, kirjaosavusele, teadmistele ning empaatia võimele on võimalik kujundada endale sobival ajal, ruumis ning mahus, teistele kogukonna liikmetele endast sobilik kuvand. Ei kõla just liiga keeruliselt, kuid ometi võtab usaldusväärsuse loome rohkem ehk aega kui läbi näost-näkku suhtlusvormi, usaldusväärsuse taastamisest siinkohal rääkimata.

Sobiv lühijuhend foorumis käitumiseks:



Küsides kas inimlik kogukondlik käitumine on uues tulemises, siis julgen arvata, et tahe on kõikse aeg olemas olnud, kuid infoühiskonnna kättemängitud vahendid loovad ka priima pinnase reaalselt virtuaalseks suhtluseks.